Thursday, February 17, 2011

Vaikusest tunnen puudust,
hommikusel tipptunnil.
Tunnen une suudlust,
kui pakasesse kõnnin.

Kõik on valge ja ere,
korra haigutan.
Krõbe tervitab kere,
sogasena matsutan.

Mööduvad lühidad tunnid,
eredalt põleb kera.
Mida külm ei võta ära,
ta võitma end sunnib.

Võit,mis nii võimas,
et iial ei sure.
Kevade seljas kui rõivas,
kindlalt meile tuleb.