Elab üks grupp massiivne,
kel printsiip on passiivne.
Kuid keegi teistest ei aima,
vaid nagu kirvena laimab.
Jõudes selgusele endas,
et siga kord lendas.
Passiivsusel ka positiivne pool,
et olla irooniaga loll ja noor.
Tulge ometi välja suletud purgist,
leidke uut,tuhka täis urnist.
Inimene,kes kord tarkust kündis,
see tal ka südames sündis.
Õpime enda ja teiste vigadest,
ei huvitu lendavatest sigadest.

Vaikselt sõuavad,sõuavad,
kohale jõuavad,jõuvad.
Ojagi vaikselt vuliseb,
kohin kõrvus kumiseb.
Olla loodusega ühes,
kõdunend lehed süles.
Kirjeldamatu tunne,
kirjeldada õnne.
Kohal ongi lõpuks,
valu-lõppude lõpuks.
Mu valge helbeke,
oled kaunilt heldeke.
Lendavad lehed tuulde,
su maailma,suurde.