Vaikselt sõuavad,sõuavad,
kohale jõuavad,jõuvad.
Ojagi vaikselt vuliseb,
kohin kõrvus kumiseb.
Olla loodusega ühes,
kõdunend lehed süles.
Kirjeldamatu tunne,
kirjeldada õnne.
Kohal ongi lõpuks,
valu-lõppude lõpuks.
Mu valge helbeke,
oled kaunilt heldeke.
Lendavad lehed tuulde,
su maailma,suurde.
Wednesday, October 7, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment