I can´t help myself

Ma lubasin endale...

Sinu kätte usaldan oma südame,
puhun sellest sooja sädeme.
Puhun kauaks kuni,
sädemest saab tuli.
Põlegu ta siis nii,
et valge oleks alati siin.
Ere oleks päev,
õnne täis põhjatu kaev.
Valan siis rõõmupisaraid,
imetlen su kauneid kiharaid.
Olen soojalt su vastu,
astun saatusele julgelt vastu.
Oled saatuslik sa,
ei saa ma ilma sinuta.

Astun välja enda varjust,
ma ei vaja almust.
Astun julguse poole,
täidan rohkem soove.
Toon teistele rõõmu,
ka ise rüüpan sõõmu.
Varsti olengi seal,
seal kus olema pean.
Triivin kiirel hoovusel,
külmal lõuna poolusel.
Istun oma jää kamakal,
pilk peatub vanal majakal.
Vilkumatu ta juba ammu,
aga ikka on temas rammu.
Näidata kuldset tuld,
kuni nahka pistab ta muld.

Tee mind jälle nunnuks,
aja mind täiesti hulluks.
Räägi mulle igast prahti,
mille kuulamiseks pole mul enam mahti.
Mu ees vaid tühi allee,
millel vaid nukker sissetallatud tee.
Jalutan mööda käidud jälgi,
mu pea mõtetest kunagi ei nälgi.
Terve pilt kaotab oma värvid,
ununenud on valgust toovad märgid.

Iga päev ma sust joobun,
aina rohkem ma sust loobun.
Mu südant aina rohkem vaevad,
aina sügavamale end sinna kaevad.
Iga tuksega toodad rohkem valu,
ära rohkem mult midagi palu.
Murra mu süda pooleks,
tee see jälle nooreks.
Et keegi leiaks oma tee sinna,
kust sa ei taha ära minna.
Vaid sinusse ma tõesti armusin,
su nime iga päev peas karjusin.