Inimesed ei ole rumalad.
Kui keegi näib soosikuna,
nad ta ette sulavad,
mõtlemata segatult loosituna.
Naiivselt harva oleme siirad,
hakkame lolle matkima,
millega kõik kisub kiiva,
kui ajurakke pakkida.
Me pole kunagi iseseisvad,
kummardades valet juhti.
Käitume nagu aiateibad,
kes aetud uppi.
Tuleks leida ennast,
muidu tõena näib sagedus,
kui ei erineta vennast,
kes pooldab arulagedust.
Tuesday, June 28, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)
