Thursday, July 30, 2009

Nurgas seisev taara,
meenutab ravimatu haava.
Pimedaks kaetud aknad,
nähtamatud mineviku takjad.
Sadamast ei lakka,
kui läheb rappa.
Miski ei unune,
sada korda ulume.
Meid tabanud masendus,
meie õnne asendus.
Lõppegu see illusioon,
heitke endalt uduloor.

Sunday, July 26, 2009

Paluda üks kord andeks,
et rahu hingele langeks.
Paluda enam mitte nuttu,
et õnn keerataks lukku.
Paluda ilusat ilma,
et päevitama minna.
Paluda õnnist jumalat taevas,
et keegi paluda vaevas.
Paluda ja paluda,
rohkem tuleb taluda.
Lased tal paluda vabandust,
et taluda ta alandust.

Wednesday, July 8, 2009

Millal küll ärkan valust,
mis lõi mind jalust?
Nagu oda mu pihta vuhiseb,
mu rõõm minema tuhiseb.
Ikka miski mind reedab,
mu mõtted kui põlema keedab.
Kõik tundub kui arulage,
nagu merevesi peaks olema mage.
Või päike ei peaks enam paistma,
kui oma siirust kusagil raiskan.
Ollakse vist tõesti palju võlgu,
et meie elu on juba täielik põrgu.
Ainult süngena vaid see päev koidab,
kus kurjus ja vihkamine teineteist toidab.
Kus kulgeb rumaluste piir,
ja paistab jälle päiksekiir?
Kõik jälle oli pilves,
nukrus mulle ilmnes.
Põlved võtab kui nõrgaks,
südame teeb kui õrnaks.
Ümbritseb mind haprus,
kadumas on vaprus.
Ning kui Ta mind kallistas,
lõhutud südame valmistas.
Langen iga kord maha,
kui vaatan tähtede taha.
Tahaksin öelda head aega,
oma õnne kiirt mulle laena.
Jah,tahan seda kaunist kiirt,
mis mind Temani viib.
See on kui närtsinud roos,
kui kunagi olime koos.
Palun ära mu peale sülga,
sest kunagi mind hülgad...