Wednesday, July 8, 2009

Millal küll ärkan valust,
mis lõi mind jalust?
Nagu oda mu pihta vuhiseb,
mu rõõm minema tuhiseb.
Ikka miski mind reedab,
mu mõtted kui põlema keedab.
Kõik tundub kui arulage,
nagu merevesi peaks olema mage.
Või päike ei peaks enam paistma,
kui oma siirust kusagil raiskan.
Ollakse vist tõesti palju võlgu,
et meie elu on juba täielik põrgu.
Ainult süngena vaid see päev koidab,
kus kurjus ja vihkamine teineteist toidab.
Kus kulgeb rumaluste piir,
ja paistab jälle päiksekiir?

No comments: