Kõik jälle oli pilves,
nukrus mulle ilmnes.
Põlved võtab kui nõrgaks,
südame teeb kui õrnaks.
Ümbritseb mind haprus,
kadumas on vaprus.
Ning kui Ta mind kallistas,
lõhutud südame valmistas.
Langen iga kord maha,
kui vaatan tähtede taha.
Tahaksin öelda head aega,
oma õnne kiirt mulle laena.
Jah,tahan seda kaunist kiirt,
mis mind Temani viib.
See on kui närtsinud roos,
kui kunagi olime koos.
Palun ära mu peale sülga,
sest kunagi mind hülgad...