Sunday, February 15, 2009

Viimasena alles jääb ausus,
see,mis süda kord lausus.
Kui tunned igas päevas tühjust,
ja taipad ikka uuesti,mis juhtus.
Siis ei möödu ainsatki vaikset hetke,
kus sa temast salaja ei mõtle.
Ja siis kui sa teda jälle näed,
südame ajavad värisema kummalised väed.
Ning sulle meenub iga teie vahetatud sõna,
selle pehme,armas või õudne kõla.
Ja ühel õhtul on ta sulle nii ligi,
pettumus ja kurbus on mõistuse ajanud segi.
Et mitte teiste nähes pisaraid valada,
hakkad sa kangust kurgust alla ajama.
Suurim idiootsus mida sai teha,
vaevata oma hinge ja keha.
Mu mõte lausa õnnetult libastus,
jäänud temast vaid sügav igatsus.

No comments: