Sulle mõtlen ärgates,
oma unetust märgates.
Mul meele nii teeb kurvaks,
kui su pärast pead ei murraks.
Ärkvel olek kui pooleldi unes,
mõistus sind raamatuna luges.
Su ilusad kaaned ja lehed,
see pilt on nii ehe.
Oled kui lõppematu muinaslugu,
mu hing,su pärast puru.
Kuid sind lugeda nii hea,
lõpmatusse end valutama pean.
Meenutan alati su armsat naeru,
kuis puhkad oma häälepaelu.
Olen lummatud su hinge ilust,
ja mõtlen ainult,sinust.


Stefanile.