Monday, December 14, 2009

Mida või keda me vajame,
kui vaid tühjust taga ajame?
Joostakse mõttetult pea seljas,
ikka ei olda esimene,vaid neljas.
Joosta ajaga tormiliselt võidu,
et te teaks,aeg võidab nii muidu.
Ja miks üldse teisele auku kaevata,
merel saab hakkama ka laevata.
Miks ei mahuta lõputusse universumisse,
miks surrakse teineteise embusesse?
Igas maailma nurgas tõuseb vägikaigas,
kuid me elame suures ümaras paigas.
Kus on need,keda liita ja lahutada,
kuhu üldse üleliigsed mahutada?
Kui see kogu meeletu kiirus peatuks,
tunnistaksime end veatuks.
Tunneme valu rohkem kui õnne,
näeme lillepeenrasse sittuvaid sõnne.
Ja taevas vaid äikest ning tormi,
mitte nägu täis naeru,vaid morni.
Meie talved,need nii külmad,
meie silmad,need on kurvad.
See millesse siiralt usume,
seal vaid kiivalt rusume.
Oleme üksi või kaksi,
valu südamesse ikka laksib.

No comments: