Nii kui oma silmad avan,
välja sirutan käe.
Enda ümbrust silmadega taban,
ja uut päeva näen.

Ma usun elavasse,
mida näen ja tunnen.
Meis on karkasse,
milleta elada hullem.

Ma elan täiel rinnal,
ja aru ma saan.
Elades siin pinnal,
kus me teineteiseta.

Kõik jääb samaks,
kui mu süda ei muutu.
Su kõrval ma lamaks,
kui mu südant puutud.