Väga jäine tuul,
ja eredaim päike.
Rebis lehed puult,
mis veel väike.

Rasked pöörlevad piisad,
ja kõue kajav mürin.
Jälgimas seda Liisad,
ja nende Jürid.

Tuul puud ikka räsib,
ja päike kuumab.
Lõpuks Liisa käsib,
kõik ümber puu suunab.

Enam tuul ei kiusa,
puu ära ei murdu.
Nüüd tuul vaid siunab,
ellu jäeti kindel surnu.