Päike on horisondil üsna vara,
vahet pole kui vajud maha.
Võtame tulevikus naisteks modellid,
peas vaid ilusad riigid,kus bordellid.
Rüüpame kõike,mis segi ajab pea,
küll tulevikus andestatakse tehtud vead.
Unustame kõik plaanid ja eesmärgid,
unustame kõik ilusa elu värvid.
Kardame vaid iseenda suurt kõrgust,
ja oleme uhked,et oleme põrgust.
Ei tasugi mõelda homse peale,
lükkame hoogu suuremale veale.
Vaid naerma ajab kui suust tuleb vahtu,
ja lõppude lõpuks me kõik lähme lahku.
Pole oluline ju kui pikad on lained,
kas oleme targad või imekombel kained.
Ikka on elu ja suhted täielik pidu,
ära elu eest palun minema lidu.
Korraga uhkelt elada iga päev,
küll näed,et kurbus mööda läeb.
Ning me ei seisa seal majade vilus,
vaid päikselisel aasal,kus alati ilus.
Meid vaid kummitamas möödapääsmatu oht,
kas olete teie või meie,teineteisele tühi koht.