Haaran kätte sulepea,
avan paberitpataka hea.
Kirjutamas ennast leian,
valu sõnadesse peidan.
Tint kui punane paberil keeb,
mullitab ja auru teeb.
Pitserina kui paberile sulab,
ennast harva lugeda lubab.
Kirjapandu on lausa kuum,
et terav iga lause tuum.
Pisaraid paberikene kõrvetab,
lehekülge pöörama õpetab.
Kaunistavad teda petlikud kaaned,
illustreeritud külmad kaared.
Valmis ongi pikk romaan,
kus ei tunne end inimesena.