Kõik me kardame midagi,
kardad ka sinagi.
Vahest hirmutavat kõrgust,
enesekindlus pärineb põrgust.
Meile kõigile meeldib õrnus,
mis armastusest võrsus.
Kunagi ei saa küllalt,
armastame poega või tütart.
Tundub nagu oleksin kartmatu,
teistele suht ettearvamatu.
Rõõmu või valu,nuttes väljendame,
seda faasi,mis kordub,jäljendame.
Tähtis on paljudele esmamulje,
kas oled idioot või julge.
Elutud objektid ei hirmuta,
mõtlemisele ära viruta.
Ma kardan hoopis kedagi,
aga astun oma sammud edasi.