Iga kord härdalt ma sind palun,
sult õilist andestust anun.
Oled mulle tohutult kallis,
mu päike,päevas hallis.
Olen öelnud sulle halba,
seda teadmist on raske kanda.
Anna mulle palun andeks,
hoolivuse võtan vandeks.
Ma ei taha sust loobuda,
ikka aina rohkem joobuda.
Palun andesta ja näeme,
kas sõpradeks edasi jääme.
Olen mõistnud et tegin vea,
sulle ka need pihtimuse read.

Kui mulle ütlesid õhtu eel,
et andestada ei saa sa veel.
Siis südame mul see raskeks teeb,
kui süütunne hinges keeb.
Ja ma tean et sulgi pole kerge,
pea vajub mõtete merre.
Andesta mulle mu vead,
väärid vaid kedagi head.