Ilusad ununenud sõnad,
nende kumedad kõlad.
Keegi neid enam hinga,
kulutatud mõistmatult kinga.
Rännatud unes ja igal pool,
olen nii kuradima noor.
Käia on veel nii kaua aega,
aastatele tuleb öelda head aega.
Kasutada ikka ununenud sõnu,
unustusest tunda vägevat mõnu.
Sõnadel siin maailmas suurim vägi,
voolata heast ja kurjusest läbi.
Suudavad tühjalt poetatult südant murda,
öelda midagi nii head või üdini kurba.
Ilusad sõnad ununenud meil vaid,
vaatame õnnelikke inimesi armuvaid.
Friday, April 17, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Sul muidu annet on ja puha, aga võiksid vahel riimitüüpi muuta, see pidev paarisriim muudab su luuletused kuidagi üksluiseks.
Ma oskan ükskõik mismoodi kirjutada,aga lihtsalt pole mõtet.
Miks pole mõtet?
Nu pole tuju :D
Post a Comment