Keda ma küll kord väärin,
milleks oma hinge määrin?
Olen ma üldse õnne väärt,
kui jah,siis tee aga häält.
Vaid mu üle naerad laginal,
mu pisaraid langeb pladinal.
Milleks oled sa nii õel,
ja ununeda lased tõel?
Milleks mulle su õel naer,
seila mujale ja haara aer.
Ära enam mind tee nukraks,
nagu mu süda mind hukkaks.
Ma kõigest elan ja tean,
et mind kurbusesse vead.